[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

eleve ~ elev <eleve, elevet> Krk Hel
1. hõõguv ▪ väit´s olli tule sehen eleves lännu nuga oli tule sees hõõguvaks muutunud
2. terav, lõikav ▪ kange kül´m ja elev tuul om küindlepäevä aig talve kange külm ja lõikav tuul on talvel küünlapäeva ajal
3. kõrge ja kõlav ▪ midä suuremb jutt, sedä elevemp kell (vns) mida suurem jutt, seda kõlavam kell (tühja jutu kohta). Vrd el´le, kile1

elu|põlv ~ elu|põli <elu|põlve, elu|.põlve> eluaeg; elujärg ▪ mia oma elupõlven ei ole seast sõna kuulu ma ei ole oma eluajal sellist sõna kuulnud. Vrd elu|aig, elu|.otsa

eläv <eläve, elävet> , eläve <eläve, elävet>
1. elav, elus ▪ ta näi sääl edimest elävet inimest ta nägi seal esimest elavat inimest; miul ei ole elävet enge kodun mul ei ole kedagi kodus || eläve pildi elavad pildid (film, kino). Vrd engelik
2. kärme, vilgas ▪ tihase om eläve linnu, kargave üttelugu tihased on vilkad linnud, hüppavad kogu aeg. Vrd elukas2, erk, ir´t

eläv|õbe <eläv|õbe, eläv|õbet> elavhõbe ▪ elävõbe om kihtine elavhõbe on mürgine; elävõbe ütelts täie rohi olevet elavhõbe öeldakse täide rohi olevat